Pigem on natuke vähem kui tavanisudel, kuid peaks toidukvaliteeti pigem saama ja vahe üle 10% norm aastal ei tohiks olla. Saagivahe kompenseerib korralik, õigel ajal külvatud taliraps uuel saagiaastal.

Siin teemas varem räägitud toimeaine protiokonasooli kasutamisest, et vähendada lumiseene ohtu.

Kui paljud oma talinisu on juba pritsinud fungitsiidiga?
Mis arvate kui seeme on puhitud (toimeaine ka lumiseene vastu) kas võiks veel enne lund haigusetõrjet teha?

Endal puhitud seeme+NPK külvatud, aga ühtegi pritsimist pole teinud peale külvi.

Üldiselt puhis aitab üsna edukalt lumiseene vastu. Aga - oleneb, millist saaki saada eeldad, sellest sõltub, kas raatsid seda kulutust teha või mitte. Ning ka see on oluline, kui suureks sul oras kasvanud on. Kui vaid 2-3 lehte, pole asi kriitiline.

Ja, vahest sel aastal suurt lund ei tulegi , see küll lollide lootus vist...

Palju see lumiseene vastu pritsimine hektari kohta maksab?

Näiteks Prosaro või Input (protiokonasool), võib ka neid segada. Kogus ca. 0,25-0,5 L/ha. Oleneb taimestikust ja oleneb mehest kes kuidas raatsib.

Ok arusaadav, aga palju maksab see 0,25L vahet pole kumba preparaati?

Oilseeds'i hinnakirja järgi liiter Prosarot 39,5+km, liiter Inputi 39,65+km.
http://www.oilseeds.ee/sites/default/files/taimekaitse_hinnakiri_mai_2013.pdf

Kuskile sinna hinnad olid jah, sellep ei kirjutanudki, sest ei mäletanud kindlalt.
Peeter Viil maamajanduses mainis isegi normi 1 L/ha . Eks see oleneb rahakotist ka ja taimestiku tihedus, saagiootus, väetamisplaan jne.

Kas on mõtet kevadel talinisu esimesena väetada kompleksiga või ei anna see olulist efekti? On keegi katsetanud?

sooviks samuti sellele arvamust kuulda. Üks põld kompleksi sügisel ei saanudki. Pole enne talivilja kasvatanud, et kas kompleks peale ja äkkega üle lasta oleks hea variant?

Teine küsimus- kohad mille vesi, külm või miski muu on ära võtnud kevadeks, kui mida veel üle külvata ei tasu (a´la 10 m laigukesed) peab Priale kuidagi ka teatama neid, kaardile märkima? Kunagi suvivilja veekahjustustega sama teemaga sai küsitud, siis seal oli vist mingi paar %, millest alates pidi eraldi teavitama neid. Ja kas siis selles osas taotled vähem, või piisab kui need laigud humbrohuvabad hoida ja terve põld esitada nagu ta on?

Kompleksi kohta kevadel mul mingisugune kogemus on. Olen pannud kompleksi taliviljale kevadel paaril aastal kohe kui põld kannab st ennem lämmastikukülvi, siis on igatahes mõju täitsa olemas olnud. Olen mõelnud ka, et kui äkkega üle lasta, siis läheks vast mõju veel paremaks aga puht füüsiliselt ei ole jõudnud
Loe kui talvitunud on hästi, siis ma usun, et tasub panemist küll.

Eks tuleb katsetada ja proovin ühel samal põllul erinevaid variante. Kahjuks suhteliselt vesine ja märg maa, nii et ei pruugigi õigel ajal peale saada masinatega.
Haritud sai samuti erinevalt- osa künniga, osa randaaliga. Miskipärast tundus just randaaliga haritud poolel vähem umbrohtusid.

Millega kõige edukamalt põldsinepit nisust tõrjunud olete? Vohab päris kurjasti teine juba. Suvinisus tundus Tombo sellel aastal väga hästi toimivat ja kasutaks heameelega seda.

Kompleksi kasutusest pealtväetisena: on parem, kui mitte midagi ja minu meelest rohkem nagu raiskamine. Kompleksis lämmastik vabaneb aeglaselt aga talivili vajab kasvu algul äkilist power-it, seega ammooniumnitraat (või teatud juhul ka karbamiid) on parim valik. Pealegi jääb PK samuti enamuses kasutamata - see lihtsalt ei jõua piisava aja jooksul juurteni.

Mis tühjadesse laikudesse puutub, siis peab need jah kultuurist välja arvama. Väikestega pole vist küll mõtet eriti vaeva näha, ehkki mõni püüab augud kevadel mingi kultuuriga n-õ ''üle plommida''.

Sinepit peaks nisust olema võimalik tõrjuda mistahes laialehiste 2-i-l tõrjepreparaatidega. Kui aga sinep sügisel vohab ja tõrjet enam teha ei saanud, siis talv ju teeb oma töö...

Kuna sain aru, et sügisel üldse väetist ei saanud ja kevadel ka P,k,S ei saa, siis pole N-iga ka väga mõtet möllata. Kui on märjemapoolsem põld, siis tasub kompleksi panek isegi paremini ära. Kuna niiskust pinnakihis on kauem,siis kraanulid lahustuvad kiiremini ja juur liigub ka pindmises kihis püüdmaks toitaineid.

Osa läks jah häbiväärselt täitsa ilma. Eelnevalt oli kaks aastat ristikut, nii et ühtteist peaks sealt saama.