Nisu proteiini ja kleepvalgu moodustumisel on väävlil vägagi suur mõju. Nagu isegi mainisid siis aitab lämmastiku omastada, lämmastikust otseselt aga sõltub proteiini sisaldus teras.

Kas saaksid panna pildid kokku- ja lahkukünnist. Neid oleks palju huvitavam vaadata!

Tänan Jaan, vaatan siis väävlit sisaldava lämmastikväetist. Ja hr Kaleidoskoop saab oma pildid, kui lumi ära sulab

Leidsin ka väävli kasutamise kohta nii palju, et väävliga väetamine aitab parandada kleepvalgu kvaliteeti.

Mulla orgaaniline aine sisaldab väävlit küllalt suures koguses kust väävlit vabaneb taimedele omastatavasse sulfaatsesse vormi. Sulfaadid aga on mullast kergesti väljauhutavad. Seepärast ei ole mõtet väävlit väetistega varuks anda. Tegutseda tuleks nii, et taimedel oleks kriitilistes kasvufaasides omastatavat väävlit piisavalt kasutada.

Lämmastiku ja väävli suhe ei tohiks olla suurem kui 17:1 (N:S).

Kust see info pärineb? Viimasel ajal on soovitatud N:S suhe teraviljal 10:1 ja rapsil 5:1.
Suvinisul peaks piisama 10-15 kg/S/ha .

Selles mõttes, et vähemalt 17:1. Kui on väiksem suhe 10:1, siis muidugi parem.
http://pmk.agri.ee/files/f349/Teraviljafoorum_2006.pdf

Ainult hektari kohta on natukene vale seda vaadata. Peaks arvestama ka sealjuures hektarilt loodetavat saaki.
Nisul on ühe tonni kohta vaja umbes 8kg väävlit, odral 5kg, rapsil 16kg, hernel 8kg ja oal 12kg.

Väävel tõstab saagi kvaliteeti. Viimasel ajal on täheldatud väävlipuudusest tingitud kvaliteedi langemist toidunisul.
Väävel aitab taimel omastada teisi toiteelemente, eriti lämmastikku.
Väävlil on tähtis roll mügarbakterite elutegevuses.
Väävel soodustab taimes valkude, rasvade ja vitamiinide sünteesi. Väävlipuuduse all kannatavad eelkõige ristõielised ja liblikõielised kultuurid.
Taimed on suutelised omastama mullast ainult mineraalseid väävliühendeid, peamiselt sulfaate. Orgaanilised väävliühendid ei ole taimede poolt enamasti omastatavad, enamik väävlist mullas esineb orgaaniliste ühenditena. Seetõttu on taimede poolt omastatavate väävliühendite sisaldus mullas suhteliselt väike, enamasti <10 mg/kg.
Sulfaatioon on mullas kergesti leostuv.
Kõige väävlivaesemad on huumusevaesed, saviliiv- ja liivmullad.

Jah jutt õige, et tuleb arvestada soovitava saagiga, Vellemees oli ette andnud N koguse 120 .
N:S suhte kohta on ka väga palju informatsiooni, täna Paides viljelusvõistluse konverentsil käidi välja jälle erinevad suhted, olid vist rapsile 1:3 ja nisule 1:5? Väetamise ABC pakub jälle midagi muud.

Väetise tulekuks valmis. Värvida veel ei jõudnud

Kas külgtoed liiga pikad ei tundu?
Ma võtaks rahulikult poole lühemaks, praegu on sul keeruline esimest kotti täiskoormast kätte saada.

Milleks üldse külgtoed?

Külgtoed selleks, et kott oleks fikseeritud ja ei töllendaks edasi-tagasi. Eks kui segama hakkavad siis lõikan lühemaks.

Soovitan ka soojalt toed maha lõigata. Ja juba enne esimest tõstekatsetust. Ei töllenda see kott seal midagi ülearu. Või kui soovid midagi alles jätta, siis paarikümnesendistest kaartest piisab täiesti. Me ka laadime vahest bellaga. Pole üldse mingeid tugesid. Pole probleeme ka. Samas - võtame alati kaks kotti korraga. See stabiliseerib pisut paremini.