Kui kogu pind odra all siis jääd ilma.

Esimesel kahel aastal ei sanktsioneerita ja makstakse kõik välja.

Siis on väga hea. Kuna alguses nii väikse pinna peal ei ole mõtet mitme kultuuriga mässata. Siis vähemalt kindel, et auto koorem täis tuleb kui muidugi ilmad ära ei pööra. Järgmisel aastal tuleb niikuinii külvata mõnda liblikõielist. Aga rait, kas kust kohast ma saaksin sellist informatsiooni peale kohaliku PRIA esinduse? Ma mõtlen seda, et 2 aastat ei sanktsioneerita.

Võimalik, et ei sanktsioneerita, aga tagantjärgi võetakse ilusti ikka ära. Aga uuri just priast siis kui asjaks läheb, ses mingi võimalus peaks olema 20 ha ringis nii ka, et igal aastal on erinev kultuur. Ühel aastal ei pea mitut erinevat olema.

Kindlasti uurin järele.

Käisin siis täna peale kooli PRIAs. Kontorisse sisseastudes vaatasid konsulendid, et sina poiss oled küll uksega eksinud Rääkisin siis et hakkan põldu harima ja tahaks teada, kas ÜPT-le ka õigus on. Uuris, et kas maa haritud? Ütlesin,et sügisel kündsin ära. Sellepeale vaatasid kõik ruumis viibijad minupoole Peale seda asus siis tädi kohe paberites tuhnima ja määrusi otsima.Uurisin siis kuidas see rohestamise värk peaks välja nägema. Ta ütles, määrused ei ole veel jõustunud ja peab veel selles osas ootama. Rohestama pean ma siis hakkama kui Mäetaguse valda ei kuulutata metsastunud alaks. Tädi aga oli asjalik ja näitas ära kuidas saan seda põllul olevat kivihunnikut (põllusaar) 0.044 ha kaardile kanda ja neile saata. Peab veel end e-PRIAs registreerima ja eks´siis näis edasi

Nüüd leidsin Raidi öeldule kinnitust ka http://www.pria.ee/et/uudised/rohestami ... geks_.html tsiteerin: Kahel esimesel aastal toetusi ei vähendata, sest uute nõuete järgi käitumine nõuab üleminekuaega, ent alates aastast 2017 hakatakse seda tegema," selgitab põllumajandusministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Triin Kraav.
Aga kas see kehtib kõigile või ainult alles alustajale?

Täna tartus koolitusel räägiti, et vanadel tegijatel on külvikord paigas ja nad ei pruugi seda korraga saada muuta.
Muide, seaduse järgi peab eelmine põllu kasutaja andma sulle ka põlluraamatu, et siis saad vaadata mis seal varem tehtud on.

Kas oled oma madalakvaliteedilise väetise kätte saanud, hind meelitab aga kvalieeti ei tea?

Veel ei ole. Helisasin aga ootavad, millal keegi veel Ida-Virumaalt väetist tellib. Ütlesid, et kui keegi veebruarikuu jooksul ei telli siis toovad ära. (pean ise transa kinni maksma)

Tean, et siinne kogukond ei tegele oletustööga aga kas keegi julgeb pakkuda palju oleks mul võimalik saaki saada, kui maa fosforitarve on väike ja kaaliumitarve keskmine. Tegevaainet oleks siis hektari kohta N 60 kg, P 16 kg ja K 20 kg. Muidugi oleneb paljustki ka ilmast aga võtame nii harju keskmine Veel tekkis küsimus, et kas vene teraviljapunkriga ventileeritav (BV-25) on võimalik vili ka kuivaks saada või lihtsalt õhutab, et hallitama ei läheks? Onul need on aga hoiab seal vilja, mis on sorteerist läbikäinud ja ootab teed kuivatisse.

Kaaliumi tundub nagu vähe olema N ja P suhtes, millest sa sellise väetustarbe tuletasid?
Puht teoreetilise arvutusena võttes, siis fosforit annad 5t saagi jao, aga kaaliumit ei anna isegi 2,5t saagi jagu, lämmastiku kogust arvestades, võtaks ma natuke fosforit maha ja paneks kaaliumit juurde ja siis hakkaks 3,5+ lootma...

Väetustarbe tuletasin kompleksväetisest NPK 20:12:8 300kg/ha. See on mittestandardne väetis. Sellepärast uuringi, et kas see liigne fosfor on väga hull. Oma Hindrek Olderi Teraviljakasvataja käsiraamatust lugesin, et liigne fosfor kiirendab saagi valmimist aga sellisel juhul võib jääda saagikus väikeseka. Asi selles, et ei ole seda 2400 euri võtta et osta näiteks minuarust väga hästi sobivat väetist NPK 22:7:12 . Aga kui anda kaaliumit lihtväetisena juurde, kas see tasakaalustaks tegevust või oleks asi veel hullem? Käsiraamatu järgi on 3t/ha 10kg fosforit üle ja 10kg kaaliumit puudu. vat pardak

PMkaubamajas müüa kaaliumkloriidi KCL 60. Kui ma õigesti aru saan siis 100kg sisaldab 60 kg kaaliumit tegevaines. Kui näiteks osta see 500kg seda kaaliumkloriidi ja see ära laotada siis saaks hektarile 15 kg kaaliumi tegevaines juured. Oleks sellest abi? kui seda fosfori kogust alandada ei saa?

Tegin ühe tabeli, äkki on kasuks väetise koguste arvutamisel.

http://www.upload.ee/files/4510141/vaet ... .xlsx.html