Muidu tark tabel, aga keegi oskab seletada xmaj ja xmax N arvutamisel tekkivaid väga väikseid numbreid? Sellejärgi ei ole lämmastikuga majanduslikult mõistlik üldse üle 100kg N-i pannagi. Suvivilja puhul veel mõistan, aga talivilja puhul tekib küll kahtlus.

Ainult ventileerimisega üldjuhul ei tee midagi kuivaks. Õhuniiskus maas ja sooja on, siis ehk lõpuks seemnevilja kuivuse saab, aga ühtlast 13,5% küll mitte. Olude sunnil olen kuivatanud ventilleeritavas punkris soojapuhur sissevõtu ees, aga niiskus koguneb ikkagi paarikümne sentimeetri ulatuses äärtesse, kui pidevalt ei lase vilja ringihttps://www.tooriistamaailm.ee/diiselkuttega-soojapuhur-master-bv-290-e.

Jaan, kas sa saagikoristuse,1kg saagi kokkuostuhinna ja väetamise kulud muutsid ära? Panin need suht suvalt, kuna ei viitsinud praegu neid täpsemalt üles otsida / välja arvutada.

Muutsin ära ikka jh.

Siis ei oska öelda. Tegemist Maaülikoolist saadud valemite põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialalt.

Tean jh, et sealt saadud valemid. Sai isegi nendejärgi seal arvutatud ja juba siis pani vähe mõtlema.

Vaatasin seda tabeli. Olderi Teraviljakasvataja käsiraamat annab toitainetevajaduseks 3 t/ha vastavalt minu põllule N 60, P 6 ja K 30. Raamat annab et 1 t saagiga eemaldatakse mullast N 27, P 5 ja K 17. Seega kui ma annan väetisega ainult N 60, P 16 ja K 20 siis kuidas on võimalik üldse 3 t/ ha saada? maa annab siis oma toitainetebilantsist niipalju juurde? Tõstatan veel korra küsimuse, kas oleks mõtekas kaaliumkloriidi 25 kg/ha juurde külvata (tegevaines 15 kg) ?

Neid tabeleid tuleb vaadata, aga see ei ole päris absoluutne tõde, kõik sõltub ikkagi konkreetse mulla huumuse sisaldusest ja üldisest väetustarbest.
Kuid tulles sinu kaalimi probleemi juurde, siis ma arvan, et arvutuslikult oleks küll vaja natuke kaaliumit juurde anda, et see kompleks tasakaalu saada, aga hea oleks , kui saaks ikka mullaproovi ja sealt on näha mis koguseid PK tegelikult on vaja tasakaalu saavutamisesk.

Mullaproovid on tehtud. Sealt lugesingi välja selle keskmise ja väikse tarbe. Kui saan postitan siia ka, et kuidas seda huumaust sealt välja lugeda.

Õppepäeval õpetati nii, et mullaanalüüsilt võtad orgaanilise süsiniku näitaja Corg ja korrutad koefitsendiga 1,72 , nii saad huumuse sisalduse %.

Need saagiga eemaldatavate toitainete tabelid on kõik erinevad, näiteks "Peremehe parem käsi" ütleb, et odra puhul eemaldad teraga põllult 5tn saagi puhul N80 P18 K21 . Seega päris tabelite järgi võtta seda ei saa.
Raps on väga hea eelvili, eeldan, et eelnev rapsikasvataja väetas korralikult rapsi? ja pani ka kaaliumi. Kaalium on vähe leostuv ja korraliku sügava künniga keerasid sa kaaliumi üles tagasi. Seega ehk ei olegi K20 vähe.
Samuti ma ei usu, et on otstarbekas osta kuskilt kaubamajast väetist, ei tea küll mis seal hind, aga eeldan, et kallim kui väetisemüüjate juures, näiteks BalticAgro viimati pakkus 340eur/tn+KM (pakend 500kg), lihtsalt infoks sulle. Samuti on iga lisasõitmine põllul lisakulu, kui eesmärk on 3tn/ha odra teri, siis ei näe mõtet lisakaaliumi osta ja laotada. Kas seemneks Anni ? Või mis seeme? Kui Anni siis see suht lollikindel ilmastiku suhtes, pidi ka kuival aastal midagi andma.

See petkuse ventileeritava punkriga kuivatamine ei ole ilmselt hea mõte, olen ise jahutada üritanud seal vilja ja ebaühtlus on probleem, kui lased ringi joosta siis keskelt jookseb välja ja keskele sisse tagasi ka, servad ei liigugi. Kui oled oma 10ha peal suvel palju vaeva näinud, siis väldi vilja riknemise ohtu ja lase onul korralikus kuivatis kuivatada.

Ära unusta ka taimekaitset, haigused võivad võtta suure osa saagist ja siis on su talvised väetise arvutamised kõik kasutud. Odral tihti on probleemiks võrklaiksus mis võib areneda juba varajases võrsumise faasis, eriti kui seeme puhtimata. Ise olen leidnud, et hea toimeaine v'rklaiksuse vastu on protiokonasool mis sialdub üpris kallites fungitsiidides nagu ntx Prosaro ja Input, sellest aastast müügil ka uus Variano Xpro mis sisaldab protiokonasoolile veel 2 toimeainet, ilmselt on tõhusam ja natsa odavam on ka. Usun, et on erinevaid arvamusi nii taimekaitse kui ka väetamise poole pealt, kirjutasin oma arvamusest.
Hea, et nii noorelt alustad, seda kaugemale ilmselt jõuad.

Vellemees kas sul "Peremehe parem käsi " on ? Kui ei, siis PM e-mail ja saad selle. Seal kõikide kultuuride kasvufaasidest ja taimehaigustest jne, väetamised, taimekaitse - hea lugemine.

Õige jutt.
Aga mainiks selle ära, et raps kasutab palju K varre "ehituseks" ja pärast annab selle ilusti mulda tagasi juba taimele paremini kättesaadavas vormis, seega ei usu, et odral rapsi järgi kaaliumiga probleeme tekiks nii madalal saagikusel. Eelnevalt korralikult väetatud mullal võiks ilma väetiseta tulla esimesel aastal 2.5 tonni otra. Viimane oli maaülikooli teadurite arvamus.

Tänan nõuannete eest! Novot ei oska puusalt öelda, kui korralikult ta väetas. Saagikus oli 1,5 t. See nagu ilmselgelt vähe. Eks ta mingi 200 kg/ha pani aga see ei ütle midagi, toimeaine on põhiline Aga analüüside järgi on huumuse protsent 1,5-9. Aga kui laotan seda kaaliumit juurde ega ta mullast ju ära kao? Seda küll, et esimesel aastal lisakulu, aga kuidas selle fosforikogusega on? Mõni räägib, et palju. Aga kas on reaalne siis sellise väetusnormiga 3 t kättesaada, kui ilm normaalne. Seeme on Anni. Loodetavasti saan puhitud. Herbitsiidina mõtlesin kasutada Sekator OD 375. Kas oleks hea variant. Meil kohalikud põllumehed pritsivad ainult sellega. Mul seda ``Peremehe parem käsi`` raamatut ei ole. Emaili saadan sulle PS-i , kui sobib

Täna jõudis siis väetis lõpuks kohale. Lühidalt ei soovita surmavaenlasele ka aga omad vitsad peksavad. Kallid müügimehed olge palun vähegi ausamad ja öelgegi kui tegu ikka sõna otseses mõttes pasaga! Algul on ilus jutt aga siis kui väetis kohal ja hakkan mahalaadima selgub, et mingid laojäägid ja veerand on vett ka veel kaasas Sai kohe müügimehele helistatud ja räägitud nagu asi oli, siis sai hinna ka poole väiksemaks esialgsest, muidu ei oleks hakanud mahalaadimagi. Algul oli jutt 5% niiskust aga no imik saab aru, kui asi on ikka märg. Aga noh, mis siis ikka edu mulle mahalaotamisel. Isa ütles, et paras naabrimehelt ROU-6 võtta aga kolmpealihas vajab ka treenimist
Nüüd siis küsimus ka, kas oleks mõttekam külvata näiteks 10 ha väetist ja sinna peale oder ja 10 ha ristik? või siis jätkata ikka endist plaani 20 ha otra?
NB! Optimismi ja teotahet ei vähendanud see löök karvavõrdki

Aga mis sa arvad, kas homme minna kalale, või on mõttekas hoopis tööd teha Ma arvan, et mõlemad variandid on täiesti ok. Kõige olulisem on, et mingit eriti s..tta sorti või vana seemet või muud sarnast maha ei külva ..., mille tagajärjel saad kiruda sordiaretajaid või seemnemüüjaid samamoodi nagu väetiseärikat