Selline küsimus, et kas Pria jaoks peab tegema maa rentimisel kirjalikud lepingud

no ikka jah mille alusel sa siis toetusi taotled

No siiamaani, see üks ha, mida ma rendin ,selle kohta lepingut pole,aga see 6 aastat mis toetust on saanud taotleda pole kordagi kontroll lepingut küsinud.Ega ma seda tegelt rendigi, sest naaber polnud nõus isegi maamaksu vastu võtma.

Veidi OT, aga usun, et see käib siia:
Probleem on selles, et mõned põllud on maru ebatasased ja umbrohtu täis. PRIAst saan ÜPT toetust niitmise eest. Kas ma tohin selle maa üles künda ja aasta seal õlleotra kasvatada allakülviga või tuleb PRIAs probleeme?

Kui on püsirohumaa siis ei või isegi üht aastat viljavaheldus rakendada.Aga praegu on võimalik ju püsirohumaad vähendada sest aastate lõikes on püsirohumaad juurde tulnud.

Vastus on: EI PEA, kuid on soovitav, endal hiljem lihtsam tõestada, kui küsitakse.
Vabalt võid, PRIA annab siis tähtaja põld uuesti rohumaaks tagasi viia, kui riigi üldine kohustusalune PR alla kokkulepitud piiri langeb.

Püsirohumaale võib üheks aastaks vilja külvata küll keegi ei keela. Järgmine aasta jälle hein peale maa kena sile.

Minu arvates eelmine aasta oli määruses kirjas et püsirohumaal ei tohi ka vahekultuuriks muud kasvatada.Võibolla nüüd on muutunud.Iseasi kas kontrolle see häirib kui üheks aastaks tee.Pealegi on võimalik seda püsirohumaad vähendada sest vabariigi lõikes on protsent üksjagu kasvand.

Uurisin neti kaudu maa rendi hindu ja jäi silma et mõnes kohas tahtis mingi vend maad rentida üle eesti.Küsimus et kas need üle eesti rentijad lihtsalt purustavad või, sest muud eesmärki nagu ette ei kujuta.Rendi hinnaks oli pandud alates 800 ha.

üks jorss tahtis hektari rendi eest saada 100EUR

Kas renditud maal on pindalatoetuse õigus maa kasutajale või omanikule? Või on see kokkuleppe küsimus lihtsalt?

Minu arust ei ole siin midagi kokku leppida. Toetused on tootja jaoks, neid taotleb tootja. Ei saa aru nendest maaomanikest, kes asjast teistmoodi aru saavad.
Toetuste eesmärk on ju toidu hinda all hoida, maa omamisega ei ole siin midagi pistmist.

Toetuse saamise aluseks on ikkagi konkreetne maa olemasolu. See kas võtab toetuse maa omanik või kasutaja, saab omavahel kokku leppida. Ühele maale saab ainult üks subjekt kalendriaastal toetust küsida. Toetuse liike on ju päris mitmeid, mida saab taotleda. Füüsilisel isikul on nende arv muidugi väiksem kui FIE-l või äriühingul. Maksustamist arvestades on füüsilisel isikul muidugi parem võtta toetus ise kui anda rendile. Lõppkokkuvõttes tuleb arvestada asjaoluga, et maal on ikkagi reaalne väärtus, mille omamine peab andma ka reaalset tulu. Maa on ikkagi üks osa tootmisvahenditest. Niiakua ,kui kasutada tootmises rendimaid, peab arvestama ka maaomaniku nõudmistega.

Maa omaniku jaoks on olemas renditasu, mitte toetused. Renditasu peaks ju andma omanikule kogu tulu maa omamisest. Selle suurus on omaette küsimus.
Tahan aga öelda, et toetuste endale nõudmine maaomaniku poolt on täiesti mõistusevastane tegevus.

Sai sel aastal võetud rendile 12,5ha ja omanik ei olnud nõus renti vastu võtma.Aga kuna me siiski nõudsime et vähemalt maamaks meie poolt oleks siis sai rendiks maamaks.Aga tundub et suuremat renti nõuavad vist need nooremad inimesed aga vanemad inimesed on rõõmsad et nende maad keegi hooldab