Kui kasutada vanaisaaegseid sorte, siis klapib küll.
Hobusekabja pindala on umbes 150 ruutsentimeetrit ehk 1/66,67-ndik ruutmeetrit. Seega on 8 tera 150 ruutsentimeetril annab külvimääraks 8*66.67=533 tera ruutmeetril. Tollastele lepissortidele üsna sobiv määr.
Ning siit kilod - odra mahukaal näiteks 31 g/1000 tera (lepissordile päris hea number) annab hektarile:
10000*533=5330000 tera hektarile korrutame 0.000031 kg (ühe seemne mass kilodes) ja saame 165 kg. Arvestades puhtust (reeglina 90+ %) ja idanevust (samuti 90%), saamegi külvisemääraks 165/0.9/0.9=203 kg.
Raamatutest leiab valemi, kus kõik ülaltoodu on sees.
Eesti põllud näikse kenasti välja kandvat 400-600 produktiivset pead ruutmeetrilt. Sellest tuleb tagasi arvutada seemnele (ja mõõdetavale pinnale). Ning tasub arvestada ka sellega, et mõni kultuur (eriti taliteraviljad) oskab kenasti võrsuda (6-8 tootvat pead
)...
Liig tihe külv jätab taimed nälga - mullakiht on meil õhuke ja ega toitainebilansigagi kiita ole. Tulemuseks lühikesed pead, kus kõlujad terad. Haiguste lööbimisega on kahetised lood, kuid nõrgem taim näikse vastuvõtlikum olevat.
Mitmed tootjad kasutavad edukalt soovitusest kolmandiku võrra väiksemaid norme. Aga on ka neid, kes suuremaid kasutavad...